Üks sageli märkamata jääv visuaalne detail on sümbolite arv igas reelis. Traditsioonilises mänguautomaadis aitab kindel ridade ja veergude arv mänguvälja kiiresti tajuda. Megaways’i tüüpi kujunduses võib sümbolite arv reeliti muutuda, mistõttu ei paista ruudustik enam jäiga tabelina, vaid muutuva kontuuriga tervikuna.
See kujundusmuutus on osa laiemast digitaalse mänguvaliku esitusviisist, kus olulised on nii mänguvälja ülesehitus kui ka seda ümbritsev teave. Eesti veebikasiinode boonuste ülevaateid koondav https://uuedkasiinodeestis.ee/kasiino-boonused/ kuulub sellesse veebikeskkonda, mille kaudu mängijad eri pakkumisi ja mängunimesid märkavad.
Reel kui iseseisev visuaalne üksus
Klassikalise ruudustiku puhul kordub igas veerus enamasti sama arv sümbolikohti. See kordus loob stabiilse rütmi: silm liigub veerust veergu ning mänguvälja välispiir püsib selgelt määratletuna. Muutuva kõrgusega reelide korral võib iga veerg sisaldada eri arvu sümboleid. Nii muutub reel ise olulisemaks kujunduselemendiks, mitte pelgalt ühesuguse tabeli osaks.
Selline paigutus muudab mänguvälja siluetti. Ülemine ja alumine serv võivad moodustada astmelise joone ning veergude vahel tekib rohkem visuaalset vaheldust. Sümbolid paiknevad endiselt järjestatud ruumis, kuid ruumi proportsioonid pole igas kohas samad. Seetõttu peab mängija korraga tajuma nii üksikuid sümboleid kui ka nende asukohta muutuvas struktuuris.
Rohkem sümboleid, teistsugune rütm
Megaways’i tüüpi kujundustes muutub sümbolite arv reelidel ning koos sellega ka võimalike sümbolijadade hulk. Visuaalselt võib mänguvälja tihedus mängukorra jooksul varieeruda: mõnes seisus on veerud madalamad, teises kõrgemad. Selline vahelduv muster muudab reelide ala dünaamilisemaks, kuid säilitab selge ruumilise orientiiri. Pärnu Museum tutvustab oma püsiekspositsioonis muuseumi kogusid.
See mõjutab ka seda, kuidas pilk ekraanil liigub. Ühesuguse kõrgusega veergude korral suunavad horisontaalsed read tähelepanu kindlatele tasanditele. Astmelise kontuuri puhul tõmbavad pilku sagedamini veergude piirid ja sümbolirühmade kuju. Taust, sümbolite värvid ja animatsioonid võivad seda hierarhiat toetada, kuid põhistruktuuri loob reelide muutuv kõrgus.
Ekraanisuurus ja loetavus
Digitaalse mängu kujundus peab toimima eri mõõtudega ekraanidel. Muutuva kõrgusega ruudustiku puhul on oluline, et sümbolid jääksid eristatavaks ning veergude omavaheline seos oleks tajutav ka kitsamas vaates. Disainerid saavad selleks kohandada sümbolite suurust, vahekaugusi ja mänguvälja ümbritsevat ala. Nii jääb muutuv kontuur nähtavaks, ilma et see varjutaks üksikuid kujundeid.
Mänguvälja piirid aitavad ruudustikku lugeda. Raamid, taustapinnad ja reelide vahelised vahed eraldavad sümbolid ülejäänud ekraanist. Kui reelide kõrgus muutub, muutub nende kujunduselementide roll eriti märgatavaks: need annavad silmale püsiva tugipunkti, samal ajal kui sümbolipaigutus varieerub.
Visuaalne muutus laiemas kultuuriruumis
Uute ekraanivormide kujundamine on osa laiemast audiovisuaalsest keskkonnast, kus ruum, liikumine ja pilt töötavad koos. Tartu Filmifondi tutvustav Tartu Loomemajanduskeskus kirjeldab fondi piirkondlikku tegevust ning toetust Lõuna-Eesti filmiprojektidele ja audiovisuaalsektori ettevõtetele. Mänguautomaatide puhul väljendub ekraanipõhine kujundus teistsuguses formaadis, kuid samuti sõltub vaataja kogemus visuaalsete elementide järjestusest ja loetavusest.
Ka mängude kujundus kuulub visuaalse ajaloo käsitluse alla. Pärnu Muuseumi püsiekspositsiooni tutvustus seob piirkonna ajaloo eri teemadeks, ulatudes varasemast asustusest Pärnu suvepealinna looni. Selline teemade järjestamine näitab, kuidas terviklikku esitlust saab üles ehitada eri osade kaudu. Muutuva reelistruktuuri puhul sünnib tervik samuti üksikute, omavahel seotud elementide paigutusest.
Uus ootushorisont
Megaways’i tüüpi paigutused laiendasid arusaama sellest, milline mänguautomaatide mänguväli võib välja näha. Selle asemel, et eeldada alati võrdse kõrgusega veerge ja kindla kujuga ristkülikut, võib vaataja kohata muutuva kontuuriga ruudustikku. Muutus puudutab korraga sümbolite hulka, ekraani rütmi ja pilgu liikumist. Samas jäävad alles tuttavad visuaalsed lähtekohad: järjestatud reelid, eristatavad sümbolid ning selgelt piiritletud mänguala.
Alguses märkamata jääv sümbolite arv igas reelis aitabki seda muutust mõista. Kui veergude kõrgus varieerub, muutub ka kogu mänguvälja siluett ning koos sellega vaataja ootus ekraanil nähtava ruudustiku suhtes.